Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 19. veebruar 2021
korraldusega nr 82) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike
koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ on sporditreeningud väli- ja
sisetingimustes reguleeritud järgmiselt:
Alates 22. veebruarist 2021: (Vabariigi Valitsus vaatab piirangud üle iga kahe nädala tagant)
1) sisetingimustes on lubatud individuaaltegevus ja individuaaltreening, sealhulgas koos
juhendajaga ning kui hoitakse teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Keelatud on
tegevuse käigus vahetada paarilisi. Treeningu eel, ajal ja järel tuleb lähtuda põhimõttest, et
lähikontaktsust ei teki enam kui ühe isikuga. Rühmaviisiline tegevus või treening ei ole lubatud.
Paarismängud on lubatud ainult nendel spordialadel, mis lähevad individuaalspordiala mõiste
alla. Nendeks on tennis, lauatennis, padel, sulgpall, rannavõrkpall ja rannatennis. Tegevuse
käigus ei tohi paarilisi vahetada. Individuaaltegevuse või individuaaltreeningu piirang ei kehti
koos liikuvate või viibivate perekondade kohta või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole
mõistlikult võimalik tagada;
2) välitingimustes on lubatud treenimine kuni 50 isikulistes rühmades, sealhulgas juhendajaga.
Tagatud peab olema, et osalejate arv ei oleks rohkem kui 250 inimest;
3) sisetingimustes peab olema tagatud, et ruumi täituvus ei oleks rohkem kui 50% tavapärasest
täituvusest ja ruumis ei oleks korraga rohkem inimesi kui 200. Ruumi täituvust arvestatakse
spordiobjekti riietusruumide mahutavuse järgi, milleks on kappide või nagide arv. Kappide või
nagide arv on fikseeritud Eesti spordiregistris. Juhul kui ühes hoones asub mitu sportimispaika
(nt pallimängusaal ja jõusaal), aga kasutatakse sama riietusruumi, tuleb tagada 50% täituvus
erinevate sportimispaikade lõikes;
4) siseruumides kantakse maski, v.a sporditegevuse ajal. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-
aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse
iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
5) teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise
Terviseameti juhiste kohaselt.
Alapunktis 1 nimetatud tingimusi ei kohaldata kui tegevust või treeningut viiakse läbi
koolieelses lasteasutuses sama rühma lastega või õpilastega, kellele ei kohaldata Vabariigi
Valitsuse korralduse kohaselt õppehoones viibimise ja liikumise piirangut ja kes õpivad samas
klassis. Samuti ei kohaldata alapunktides 1 ja 3 nimetatud tingimusi võistlussüsteemis toimuvale
professionaalsele sporditegevusele, sealhulgas Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste
liikmetele ja kandidaatidele ning võistkondlike alade meistriliigade ja esiliigade mängijatele, riigi
sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele ning puudega isikute tegevustele,
sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele ja Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskusele.
Korralduse nr 282 terviktekst on kättesaadav siit.
Korralduse nr 82 terviktekst ja seletuskiri on kättesaadav siit.
Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele
Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse korraldamise eest vastutaval isikul on
õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.
Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a duši all käimisel.
Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest kuni treeningruumi sisenemiseni, sh
riietusruumis. Maski võib ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb
tagasi panna pärast duši all käimist ja kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.
Tegevuste välisel ajal tuleb üldkasutatavates ruumides järgida 2+2 reeglit.
Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt sidumata isikud (sh lapsevanemad) peavad
siseruumides kandma maski.
Siseruumides on lubatud üksnes individuaalne treeningtegevus, mis tähendab, et treening saab
toimuda maksimaalselt kahe isiku vahel:
a) sportlane ja treener;
b) sportlane ja sportlane.
Välitingimustes võib korraga treenida ühel treeningväljakul ka mitu rühma. Nt: jalgpalliväljaku ühes
osas treenib üks treeningrühm ning teises osas teine treeningrühm. Mõlemal rühmad võivad samal
ajal treenida tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub
omavaheline kokkupuude.
Kehtestatud piirangud ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele
sporditegevusele, sealhulgas täiskasvanute ja noorte koondiste liikmetele ja kandidaatidele ning
võistkondlike alade meistriliigade ja esiliigade mängijatele. Rahvaliiga ning harrastusspordiga
tegelevad inimesed ei tohi grupis treenida kuni piirangute kehtivuse lõppemiseni.
Professionaalne sportlane on isik, kes tegeleb spordiga kõige kõrgemal sportlikul tasemel, saab
spordiga tegelemise eest tasu või toetust ja elatub peamiselt sellest. Sellisteks sportlasteks loetakse
meistriliigade ja esiliigade võistkondadesse kuuluvad isikud ning Eesti Olümpiakomitee
olümpiaettevalmistustoetust saavad isikud. Professionaalse sportlase mõiste laieneb ka välisriigi
sportlastele. Seeniorsportlasi/veterane ei loeta professionaalseteks sportlasteks olenemata sellest,
kas nad on Eesti seeniorspordi/veteranspordi koondiste liikmed või kandidaadid.
Eesti täiskasvanute ja noorte koondise liikmed ja kandidaadid määratleb spordialaliit. Koondise
liikmete ja kandidaatide määramisel tuleb arvestada sportlikku taset ning kandidaatide arv peab
olema proportsionaalne võrreldes koondise liikmete arvuga eelnevatel hooaegadel.
Riskide maandamiseks on soovituslik viia siseruumides toimuvad treeningud üle välitingimustesse.
Alaealistele suunatud treeningut peab korraldama täiskasvanud treener või juhendaja.
Treeningule on võimaluse korral tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine on vajalik
treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude
inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures (nt jõusaali
treeningud).
Võimaluse korral tuleb kasutada isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile
kasutada andmisel (sh laenutamisel) tuleb need enne desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite
olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on
avalik spordirajatis). Näiteks jõusaalis vahendite kasutamine.
Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.
Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse ega jääks tegevuste
järel territooriumile.
Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste,
krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks
minimaalne.
3
Treeningute korraldaja vastutab, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealiste,
krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimeste) kokkupuude teiste isikutega oleks
minimaalne.
Nõuete täitmise eest vastutab treeningu korraldaja ja/või spordiobjekti omanik. Viiruse leviku
tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes
2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha,
mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning
tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Korduvrikkumise korral võib Terviseameti
korraldusega objekti piirangute mittejärgimisel ajutiselt sulgeda.
Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed
Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse Terviseameti soovituste kohaselt (leiab siit).
Oluline on jälgida kätehügieeni, võimaluse korral pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või
kasutatakse desinfitseerimisvahendit. Käte desinfitseerimisvahendid tuleb paigutada
liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.
Piisknakkuse leviku tõkestamiseks tuleb aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või
salvrätikuga katta. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel kohe selleks ettenähtud
tähistatud prügikasti ja pestakse käed.
Kahe treeningu vahel on soovituslik ruume õhutada.
Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelnimetatud nõuetest
rangemaid nõudeid, kui see aitab viiruse leviku tõkestamisele kaasa.
