Rain alustas oma aerutamisteed 1988a. Viljandis Aleksander Kivisepa käe all. 90ndatel oli Viljandis väga tugev punt. Lisaks Rainile treenisid sel ajal Viljandis veel Rainer Leemet, Priit Purju, Age (Merila) Alas, Indrek Org jne. Kõik jõudsid täiskasvanute Eesti meistritiitlini. Paraku sel ajal keegi Viljandi aerutajatest väljaspool Eestit kõrgeid kohti ei saavutanud.
2005a. kolis Rain Austraaliasse. Töötas enda firmas plaatijana ja sai kodakondsuse. Kirg aerutamise vastu polnud aga kuhugi kadunud. Pärast 14 aastast pausi võttis ta aeru uuesti 2013a jaanuaris kätte ja hakkas enda plaanide järgi treenima. „Iga päev olin vee peal enne kella viite hommikul tund kuni poolteist. Siis otse tööle. Võimaluse korral käisin ka pärastlõunal trennis. Treenerit mul ei olnud. Kõik plaanid tegin ise, olin enda manager.“ Kolme kuu pärast olid Austraalia meistrivõistlused Perth´is, kus ta võttis osa 500m, 1000m, 5000m distantsidest ja 27,2km maratonist. Maratonis tuli kohe ka võit. Sellega oli sõna otseses mõttes koondise uks jalaga lahti löödud. „Keegi ei teadnud, kes ma olen ja kust ma tulen. Äkki hüppas üks kutt võsast välja ja hakkas võitma, niiet kõik olid alguses päris üllatunud.“
2013a osales Rain juba Austraalia koondise liikmena Maailmameistrivõistlustel Taanis. Maratonis tuli üldarvestuses 13ndaks ja oma vanuserühmas 4ndaks. Aasta hiljem Oklahomas oli soov jõuda maratonis maailmas top10-sse. Sellega sai ta ka hakkama. Üldarvestuses oli 10. ja Masters klassis saavutas 2. koha. „Oli fantastiline tunne võistelda endast poole noorematega ja neid võita. Ise olin siis 43. Ma olin tulemusega ülirahul“ meenutab Rain tagantjärgi.
2015-2016 ettevalmistus käis Rio Olümpia nimel. „Paraku Austraalia katsevõistlustel sprindis ebaõnnestusin ja olin 4. Olümpiale pääses ainult võitja Martin Marinov, kes on kolme kordne OM pronks. Rio oli tema jaoks juba 7. OM.“
Tagasilöökidest hoolimata võttis Rain omale uueks sihiks 2017 aasta maailmameistrivõistlused Lõuna-Aafrika Vabariigis. Tulemuseks kaks! meistritiitlit. Võidud tulid maratonis nii ühe- kui kahekanuul üle 35aastaste vanusegrupis. Avatud klassis oli jälle 10-s. „Pärast MM-i võtsin natuke hoogu maha ja veidi puhkasin. Peale Jõule hakkan jälle koormusi tõstma, et saavutada vormitipp märtsiks, kui on riigi meistrivõistlused.“
„Kindlasti on plaanis kunagi ka Võhandu läbi teha. Pole veel kindel, kas 2018a saan tulla. Ausaltöeldes veidi hirmutab ilm. Aga õnneks ma hästi enam ei mäleta ka, mida tähendab viie kraadi ja lörtsiga aerutamine. Siin olen 35 kraadiga harjunud. Kaugem suurem eesmärk on jälle osaleda 2019 Hiina MM-il. Ja mine tea, äkki siis juba Eesti lipu all!“
Rain medalitega
Loo autor Andres Kaju
